tudengiteatmik 2015 2016
Post on 23-Jul-2016
266 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
TUDENGITEATMIK2015/2016
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
AIN KARAFINpäästekolledži
direktor
ELEN LAANEMAAkeelekeskuse
juhataja
AIVO VIILOLhaldusdirektor
TIINA KARUõppeosakonna
juhataja
EPP JALAKASspordikeskuse
juhataja
KÜLLI SALUSTEmagistri-
programmi juht
KATRI RAIKrektor
UNO SILBERGfinantskolledži
direktor
ANDRES PUNGõppeprorektor
ERKKI OSOLAINENjustiitskolledži
direktor
MAREK LINKarendusprorektor
PRIIT HEINSOOpolitsei- ja
piirivalvekolledži direktor
ANNE VALK õigus- ja sotsiaal-teaduste keskuse
juhataja
RAILE REIGOraamatukogu
juhataja
KATRIN PIHL välissuhete vanem-spetsialist, Erasmuse
koordinaator
MIN
U A
KA
DEE
MIA
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
TUDENGITEATMIK2015/2016
Nimi
Õpperühm
Kolledž
Telefon
E-post
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
SISUKORD
REKTORI TERVITUS .................................................................................. 3
ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS ............................................................... 4
MINU AKADEEMIA ................................................................................... 5 OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU ........................................................ 7 HUVITAVAID FAKTE ............................................................................. 8 TRADITSIOONID .................................................................................. 9 KOLLEDŽID .......................................................................................... 10 Finantskolledž ........................................................................... 10 Justiitskolledž ............................................................................ 10 Politsei- ja piirivalvekolledž ..................................................... 12 Päästekolledž ............................................................................ 13 Sisejulgeoleku instituut ............................................................ 14 VEEL OLULISI KONTAKTE .................................................................... 15
ELUOLU AKADEEMIAS .............................................................................. 16 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks ................................ 17 Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes ............................................. 19 Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel .............................................. 20 Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas ....................................... 22
ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS ........................................................ 24 Õppimine ja praktika välismaal ...................................................... 29 Nõustamine ...................................................................................... 30 Stipendiumid .................................................................................... 31
RAAMATUKOGU ....................................................................................... 32
KASULIK TEADA ....................................................................................... 34
TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ....................................................... 36
TUDENGIELU ............................................................................................. 39
VABA AEG ................................................................................................ 44
EESTI VABARIIGI HÜMN .......................................................................... 46
GAUDEAMUS ............................................................................................ 47
Magistriõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender ....... 50
Rakenduskõrgharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender ................................................................................................... 51
Kutseharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender 52
MIN
U A
KA
DEE
MIA
3
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
REKTORI TERVITUS Hea Sisekaitseakadeemia õppur!
Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse! Nende inimeste ringis, kes akadeemiat paremini teavad on kombeks öelda SKAsse, uusi õppureid tervitatakse aga parimate sekka tulemise ja edaspidi kuulumise puhul! Ma õnnitlen Teid väärika elukutse valiku ja sisseastumiskatsete eduka läbimise puhul. Teatavasti ei pääse Sisekaitseakadeemiasse õppima nii-sama lihtsalt. Tuleb olla hea füüsilise ettevalmistusega, nutikas ja terava mee-lega, osata hästi riigikeelt ning lisaks peab olema seaduskuulekas riigikodanik. Nõudmisi ei ole just vähe, ent Teie olete kõige sellega hästi hakkama saanud ja jõudnud kooli, kus omandate austusväärse ameti. Õppimine akadeemias ei ole naljamäng, seda kõikide erialade puhul. Akadeemia ja meie õppejõudude ülesanne on Teid toetada ning juhendada, seda nii klassiruumis, õppepolügoonil kui lasketiirus. Anname endast parima, et õppimine oleks Teie jaoks meie kooli kohaselt hästi praktiline ja põnev ning soovime, et õppetöö pakuks Teile rõõmu nii esimesel kui ka viimasel koo-lipäeval. Me loodame, et omalt poolt vastate pühendumusega ja jälgite ka meie üsna ranget sisekorda. Olen kindel, et akadeemias leiate uusi sõpru pikaks ajaks ja mitte ainult oma rühmakaaslaste hulgast. Ka õppetööväline aeg saab olema põnev, loodetavasti põrkate sagedasti sisse spordisaali ja osalete kõigis akadeemia ühistes ettevõtmistes. Asudes õppima Sisekaitseakadeemiasse, liitute suure tõenäosusega Eesti siseturvalisuse eestseisjate ridadega, kas siis politseiniku, piirivalvuri, tol-liametniku, maksuametniku, päästja või vanglatöötajana. Need kõik on väga väärikad elukutsed ja Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen mina end kindlalt just koos Teiega, teie kõigiga, parima Eesti eest seistes. Olulised on nii Teie teadmised ja oskused kui ka hoiakud. Sisekaitse-akadeemias kuulete kindlasti viiest A-st – ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng. Need on märksõnad, mis saadavad meie igapäevaseid tegevusi ja
põhiväärtused, mida kannavad endas nii kadetid kui töötajad. Hea kadett ja magistrant! Sisekaitseaka-deemia õppejõud ning töötajad on Sinu jaoks alati olemas nii Tallinnas, Murastes, Paikusel kui Väike-Maarjas. Ma luban, et anname endast parima Teie õpingute õnnestumiseks ja olen kindel, et Teie vastate samaga! Töökat ja rõõmsat uut akadeemilist aas-tat kogu akadeemilisele perele!
Katri RaikRektor
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
4 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS
Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse, Sina, kes tahad kuuluda parimate sekka. Üliõpilasesindus soovib Sulle pakkuda tuge sel teekonnal.
Sisekaitseakadeemias on aktiivne õppetöö nii auditooriumis, kui praktikal tulevase tööandja juures. Üliõpilasesindus kutsub Sind osa võtma akadeemia üritustest, mis annavad Sulle võimaluse tutvuda tulevaste riigiametnikega.
Akadeemia kasvatab Sinust väärika sisejulgeolekuametniku, kelle igapäeva tööd väärtustatakse. Akadeemias on võimalik aktiivselt tegeleda spordi ja muusikaga ning olla innovaatiline. Selle kõrvalt ei tohi unustada õppimist, mis teeb Sinust väärika sisejulgeoleku esindaja.
Üliõpilasesindus soovib Sulle edukaid õpinguid ning ausust enda ja teiste vastu, austust arvamustes, asjatundlikkust otsustes, avatust mõtlemises ja arengut nii koolis kui karjääriredelil. Sisekaitseakadeemia tunnustab pari-maid ja kiidab säravaid!
Head algavat uut õppeaastat!
Ilona PetersonSisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D PA R I M A D
MINU AKADEEMIA
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
6 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MINU AKADEEMIASEE ON KOOL, KUS ÕPIVAD PARIMAD!
Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulge-oleku valdkonna spetsialistid. Erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tase-mel.
Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldus-alasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpeta-takse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riik-liku kvaliteedikinnituse.
Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud õppejõud ning praktiseerivad tippametni-kud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad aka-deemias õppejõud välismaa partnerõppeasutustest.
Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning tehakse teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks.
AKADEEMIA MISSIOONSisejulgeoleku õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise kaudu riigi stabiilsuse ning turvalisuse suurenda-mine.
MEIE VISIOONAastaks 2020 on meie visioon olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tun-nustatud sisejulgeoleku õpi-, teadus- ja arenduskeskus.
PÕHIVÄÄRTUSEDMeie missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväär-tused – meie viis A’d:
n Aususn Austusn Asjatundlikkusn Avatusn Areng
MIN
U A
KA
DEE
MIA
MIN
U A
KA
DEE
MIA
7
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
MIN
U A
KA
DEE
MIA
OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU
n 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Aka-deemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrekt-siooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast
n 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks
n 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala
n 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia
n 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga
n 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala
n 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool
n 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool
n 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõp-pesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga
n 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK)
n 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž
n 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool
n 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe
n 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž polit-sei- ja piirivalvekolledži nime all. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piiri-valvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalve-kolledži Muraste kool
n 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
8 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
HUVITAVAID FAKTEMis on akadeemia sümboolika?
1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia süm-boolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, emb-leem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.
Mida väljendab akadeemia deviis?
Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (ld `sõna või teoga´) tähis-tab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadee-mia esimene rektor õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldise heakskiidu. “Verbis aut Re” nime kannab ka iga kuu väljaantav akadeemia ajaleht.
Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol?
Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, val-guse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.
Kes on Siim?
Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Õppurid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-hoone I korruse fuajees ning tema juures korraldatakse mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta keva-del sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.
9
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
MIN
U A
KA
DEE
MIA
TRADITSIOONIDIgas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutu-ses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega. n Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti
halva ilma tõttu Siimu juures, on õppurid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervita-vad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.
n Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünni-päeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse alla-kirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega.
n Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel annavad ametid üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele õppuritele, kaalukaim neist on siseministee-riumi määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.
n Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppe-hoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päe-val tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlasõppureid.
n Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tub-lid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvi-sime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 õppurit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänasel päeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.
n Eduard Raska haua külastamine. Iga aasta 15. aprillil, akadeemia sünni-päeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul, et mälestada lahkunut ja meenutada akadeemia ajalugu. Traditsioon sai alguse 2012. aasta kevadel.
n Sisekonverents. Igal aastal toimub akadeemiasisene konverents, et ühiselt kõigile olulistel teemadel mõtteid vahetada. Oluline osa on selle konverentsi puhul ka õppuritel, kes saavad üritusest osa võtta, et teha kõlavaks õppurite arvamused ja mõtted.
n Lõpuaktus. Õppeaasta lõpetab pidulik aktus, kus siseminister, justiitsmi-nister ja ametite peadirektorid annavad tublidele, peagi ametisse tööle asuvatele, lõpetajatele üle diplomid.
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
10 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
KOLLEDŽIDSisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiits-kolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistri-õppe.
FINANTSKOLLEDŽTolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale. Finantskol-ledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast.
Tolli ja maksunduse eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvald-konnas. Tolli ja maksunduse eriala lõpetanu saab finantskolledžist kaasa universaalsed ja laialdased teadmised, et asuda tööle ametnikuna finants-valdkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, kus rakendust leiavad omandatud teadmised ning abiks on õppetöö jooksul sooritatud praktika.
Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magist-rantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes.
Direktor: majandusteaduse doktor Uno SilbergAsukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus.
ERIALA
Tolli- ja maksunduse täiskoormusega õppe vormis (kõrgharidusõpe)
Õppekorralduse spetsialistid:Ulvi Lahe Jessy KirsipuuAsukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-401 Ruum: B-406Telefon: 696 5470 Telefon: 696 5531E-post: ulvi.lahe@sisekaitse.ee E-post: jessy.kirsipuu@sisekaitse.ee
JUSTIITSKOLLEDŽJustiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Justiitskolledžis pakutakse vanglaametniku ja kor-rektsiooni alase hariduse omandamise võimalust. Täiendusõppes korralda-takse erinevaid koolitusi vanglateenistujatele.
Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses, Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Eduka teenistuskäiguga on kolledži lõpetanute seast sirgunud palju hinnatud erialaspetsialiste, mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on Justiitsminis-
MIN
U A
KA
DEE
MIA
MIN
U A
KA
DEE
MIA
11
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
teerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jät-kata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.
ERIALAD
korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe)
vanglaametniku eriala päevaõppe vormis (kutseõpe)
Kutseõpe ehk vanglaametniku eriala. Vanglaametniku erialal kestab õpe ühe aasta, mille käigus omandatakse kutseharidus. Õpingute jooksul saab õpilane ülevaate vangistusseadusest, õigusalastest ainetest, psühholoogiast, kriminoloogiast, tulirelvade ja erivahendite kasutamisest, enesekaitsest ning muudest vanglatöös vajalikest oskustest ja teadmistest. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne nooremametnik. Lõpetaja leiab töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvurina. Kutse-keskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrgha-riduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutseõppes läbitud osa ainete ja praktika ülekandmine. Vanglaametniku eriala päevaõppevor-mis õppijale kindlustatakse tasuta toitlustus ja majutus, vajadusel pakutakse ka sõidukompensatsiooni. Kõigile lõpetajatele kindlustatakse töökoht vang-lateenistuses.
Rakenduskõrgharidusõpe ehk korrektsiooni eriala. Õpingute jooksul saab üliõpilane põhjalikud teadmised õigusest, kinnipeetava taasühiskonnastami-sega seonduvast (riskihindamine, karistusaja planeerimine), korrektsioonili-sest sotsiaaltööst, psühholoogiast, vanglatöö taktikast ja paljudest teistest erialastest valdkondadest. Praktiliste oskustena harjutatakse ka enesekait-set, erivahendite kasutamist ja esmaabi andmist. Korrektsiooni eriala lõpe-tanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik. Õppeaeg on kolm aastat. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpin-guid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.
Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium üliõpilast motivee-riva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on maksimaalselt 400 eurot kuus. Vanglaametniku eriala päevaõppesse väljastpoolt vanglateenis-tust õppima asujale makstakse stipendiumit alates 250 eurost kuus ja kind-lustatakse tasuta toitlustamine ning majutus.
Asukoht ja õppetegevus: Õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrusDirektor: Erkki Osolainen
Õppekorralduse spetsialistid:Liis Vihmar Maarja OjassaluAsukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-417 Ruum: B-417Telefon: 696 5417 Telefon: 696 5417E-post: triin.voodla@sisekaitse.ee E-post: maarja.ojassalu@sisekaitse.ee
MIN
U A
KA
DEE
MIA
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
12 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
Praktikate kuraator:Hannes LiivakAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-414aTelefon: 696 5416E-post: hannes.liivak@sisekaitse.ee
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Politsei- ja piirivalvekolledž on akadeemia suurim õppeüksus.
Kolledžis on võimalik omandada nii kõrgharidust (politseiteenistuse eriala õppekava) kui ka kutseharidust (politseiametniku ja piirivalvuri õppekavad). Politseiteenistuse eriala õppekavas on kolm süvaõppesuunda: korrakaitse-politsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Avaliku konkursi kaudu vastuvõetud üliõpilastel on võimalik õppida korrakaitse suunal, ametkonna poolt suuna-tud üliõpilased saavad valida õppesuuna vastavalt oma soovile, arvestades tööandja vajadusi.
Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadee-mia sisejulgeoleku magistriõppes.
Kutseharidus on võimalik omandada õppides politseiametniku või piirival-vuri õppekaval. Õppeaeg on 45 nädalat.
ERIALAD
politseiteenistuse eriala (kõrgharidusõpe)
patrullpolitseiniku eriala (kutseõpe)
piirivalvuri eriala (kutseõpe)
Direktor: politseimajor Priit HeinsooAsetäitjad: politseikolonelleitnant Merle Kutser, politseikolonelleitnant Maiko MartsikAsukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja Paikusel. Õppetegevus toimub nii Murastes kui Paikuse õppekompleksis
Õppekorralduse spetsialistid:Maarja Bachmann Heli EnnsAsukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse koolTelefon: 670 7430 Telefon: 447 6752E-post: maarja.bachmann@sisekaitse.ee E-post: heli.enns@sisekaitse.ee
Marika Laan Asukoht: Muraste PPK õppekompleksTelefon: 670 7434E-post: marika.laan@sisekaitse.ee
MIN
U A
KA
DEE
MIA
13
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
Praktikate kuraatorid:Tõnis Kaasik Eva AlliksooAsukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse koolTelefon: 670 7459 Telefon: 447 6763E-post: tonis.kaasik@sisekaitse.ee E-post: eva.alliksoo@sisekaitse.ee
PÄÄSTEKOLLEDŽPäästekolledži ja Väike-Maarjas tegutseva Päästekooli esimesed lennud alus-tasid oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Päästekool ühen-dati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal.
Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitav töö Päästeameti või Häirekeskuse kiirelt arenevas organisatsioonis. Heade kutseoskustega lõpetajad on ühiskonna turvatunde tagajateks ja hin-natud abikäed nii hädaabikutsete menetlemisel, ennetustöös kui ka pääste-sündmuste lahendamisel.
Päästekolledž annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmis-tuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuundadel.
Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.
Päästekolledži koostööpartneriteks on lisaks Päästeametile ja Häirekeskusele ka kiirabiteenuse pakkujad, päästega seotud koolitusasutused välisriikides ning eraettevõtted.
Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida näiteks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.
ERIALAD
Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)
Päästemeeskonna juhi eriala (kutseõpe)
Päästja eriala (kutseõpe) / Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) Direktor: Ain Karafin
Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-hoone I korrusel. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja päästekoolis.
Praktikad: Päästekolledži õppetöös on praktika olulisel kohal. Selleks, et harjuda kasutama kaitsevarustust ja päästma inimesi kiirelt ja turvaliselt ning menetleda õigesti hädaabikutseid, lahendatakse õnnetusjuhtumeid juba koolis. Õppeaasta kõrghetkeks on rahvusvaheline lõpuharjutus „Sireen“, kus õppijad saavad iseseisvalt näidata oma kutseoskusi.
MIN
U A
KA
DEE
MIA
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
14 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
Päästekolledži õppekorralduse spetsialistid:Karin Liivaleht Siret Hobolainen (päästekool)Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Väike-Maarja õppekompleksRuum: B-119 Telefon: 322 8455Telefon: 696 5459 E-post: siret.hobolainen@sisekaitse.eeE-post: karin.liivaleht@sisekaitse.ee
Praktikate kuraator:Kairi PruulAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-123Telefon: 696 544E-post: kairi.pruuli@sisekaitse.ee
SISEJULGEOLEKU INSTITUUTEsimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta sügisel.
Kaheaastane magistriprogramm annab globaalse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö.
Sisejulgeoleku magistriõppe aluseks on praktilise suunitlusega osaliselt rahvusvaheline õppekava. Selleks, et tagada peamiselt Eesti sisejulgeoleku valdkonna sihtgrupile sobiv õppetase, oleme oma meeskonda koondanud tippspetsialistid Eestist ning partnerkõrgkoolidest ja -asutustest, et võimal-dada teemade käsitlemist Euroopa ning kogu maailma praktikast tulenevalt.Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub teadustöö kirjutamist toetavaid ka valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid. Lisaks on võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid valik- ja vabaai-neid vastavalt sellele, kas soovitakse end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüleselt.
Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistri-õppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.
ERIALA
Sisejulgeoleku magistriõpe
Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleksRuum: B-201Telefon: 696 5493; 524 0829
Magistriõppe programmijuht: Õppekorralduse spetsialist: Külli Saluste Diana LüütseppE-post: kylli.saluste@sisekaitse.ee E-post: diana.lyytsepp@sisekaitse.ee
MIN
U A
KA
DEE
MIA
15
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
VEEL OLULISI KONTAKTEÜLDOSAKOND Tallinna õppekompleksÜldtelefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee
ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee
ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleksRuum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: tiina.karu@sisekaitse.ee
HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleksRuum: A-214 Telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee
RAAMATUKOGU Telefon: E-post: Tallinnas 696 5324 riksweb@sisekaitse.eeMurastes 670 7438 ppraamatukogu@sisekaitse.eePaikusel 447 6753 ylle.loopre@sisekaitse.ee Väike-Maarjas 322 8469 maire.udekyll@sisekaitse.ee
ERASMUS Tallinna õppekompleksRuum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee
TURUNDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND Tallinna õppekompleksRuum: A-117, A-118, A-119E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee
JURIST Tallinna õppekompleksRuum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee
FINANTSDIREKTOR Tallinna õppekompleksRuum: A-115Telefon: 696 5313 E-post: ain.sari@sisekaitse.ee
MIN
U A
KA
DEE
MIA
PEAHOONE TALLINNAS
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL
PÄÄSTEKOLLEDŽVÄIKE-MAARJAS
ELUOLU AKADEEMIAS
17
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
ELUOLU AKADEEMIAS SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS
KUIDAS TALLINNA ÕPPEKOMPLEKSIS ORIENTEERUDA?Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia (Kase 61, Tallinn) B-hoonesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-hoones. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-hoone alla. Akadee-mia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud hoone tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene num-ber näitab ära korruse numbri.
Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-113 ehk õppehoone (B-hoone) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-215, A-216, A-217 ja A-218, ehk administratiivhoone (A-hoone) teisel korrusel.
A- ja B-hooneUuel õppuril on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest pärast mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja õppurid rõõmuga sul õige ruumi üles leida.
A-hoone (administratiivhoones) on: B-hoone (õppehoones) on: n Juhtkond n Kolledžidn Õppeosakond n Raamatukogun Üldosakond n Sööklan Personaliarendusosakond n Keelekeskusn Rahandusosakond n Loenguruumidn Turundus- ja kommunikatsiooni- n Innovaatiliste Haridus- osakond tehnoloogiate Keskusn ERASMUS programmi koordinaatorid n Sisejulgeoleku instituutn Majandus- ja remondiosakond n Õigus- ja sotsiaalteadusten Täiendusõppekeskus keskus
SISSEPÄÄS JA PARKIMINEIga õppur pääseb Sisekaitseakadeemia Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades akadeemia ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljas-tavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppekorral-duse spetsialist. Kõik kaardid avavad spordikeskuse jõusaali ukse ja pallisaali välisukse, lisaks avab ühiselamu kaart veel ainult oma ühiselamu välisukse. Õhtusel ja öisel ajal (19.00-07.00) avavad need kaardid veel jalgsipääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt) ja peapääsla sisemise ukse.
Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast akadeemia ID-kaardi omandamist täita peapääsla turvatöötaja juures vormikohane avaldus ja jätta see pääslasse ID-kaardi toime aktiveerimiseks.
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
18 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga „Õueala“, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades ja piirab sõidukite liikumiskiirust (20 km/h). Õppurid võivad oma autot parkida ainult suurel (lippudetagusel) platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on päästeautode ligi-pääsu tagamiseks tähistatud parkimise keelualadena. Territooriumil kehtes-tatud liiklus- ja parkimiskorra rikkumise korral võib turvatöötaja annulleerida Teie õiguse tõkkepuu iseseisvaks avamiseks akadeemia ID-kaardiga. Õppehoone (B-hoone) mõlemad välisuksed ja haldushoone (A-hoone) välis-uks lukustuvad ööseks automaatselt kell 19.00 ja 18.00 ja avanevad kell 07.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need välisuksed ööpäevaringselt lukustatud, samuti A-hoone välisuks laupäevadel. Spordikeskuse ja pallisaali välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00 ja nädalavahetustel ja riigipü-hadel on spordikeskuste välisuksed üldjuhul samuti suletud.
Kui õppuril on põhjendatud vajadus õppetöövälisel ajal arvutiklassi (B-327) iseseisvalt kasutada (19.00-21.00), avavad peapääsla turvatöötajad tööpäe-vadel ja laupäevadel õppehoonesse sisenemiseks selle välisukse ja arvuti-klassi ukse. Puhkepäevadel tuleb spordikeskustesse sisenemiseks samuti pöörduda peapääsla turvatöötaja poole, esitades talle oma üliõpilaspileti või ühiselamu kaardi.
MAJUTUS
Õppuritel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või wifi tugijaama muretseb iga õppur endale ise.
Kontakt: Majutusadministraator Katrin SalumetsAsukoht: III ühiselamuTelefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee
Majutusadministraatori tööruum on III ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg on 8.30-17.00.
Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioo-diks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadminist-raatori poole.
TOITLUSTAMINE
Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis (Ettevaatust! – kõrbemalastud toit aktiveerib suitsuanduri, kohale tuleb päästeauto). Sööklas saab tasuda nii
19
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.
POSTI TELLIMINE
Õppuritele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kol-ledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Sealt saab kätte ka ühisela-mute aadressil Saabunud kirjad. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppekorralduse spetsialistidele, kes need õppuritele edastavad.
Kui teillte ajalehed või ajakirjad SKA aadressile, tuleb sellest üldosakonnale ette teatada (vt „Veel olulisi kontakte“). Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.
Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid:Aadress: Kase 61, 12012 Tallinn Telefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES
KUIDAS MURASTES ORIENTEERUDA?Muraste õppekompleks koosneb kahest osast:
Õppekompleksi I osa on õppehoone, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat.
Õppekompleksi II osa on administratiiv- ja majutushoone, mis on jaotatud nelja korpusesse:
n administratiivkorpus ja TKKK (A)n majutuskorpus (B)n bassein ja meditsiiniline teenindus (B)n raamatukogu (C)n majutuskorpus (D)
Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad.
Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskes-kus (TKKK) ja õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmetes spordi-, mati- ja jõusaal ning õppelaboratoorium.
Sissepääs ja parkimine Kooli territooriumile pääseb auto- või jalgvärava kaudu. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fonolukkude abil kor-rapidajaga ühendust võtta. Auto on võimalik parkida ühiselamu kõrval asu-vasse parklasse. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpor-divahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
20 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
Majutus
Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamasti kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.
Ühiselamu kontakt:Majutusadministraator Tiina Lendre Telefon: 670 7414
Toitlustamine
Süüa on võimalik kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24 t enne söömist). Tasemeõppele on toitlustus tasuta, tei-sed tasuvad hinnakirja järgi. Tasuda saab nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte on Tabasalus 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes on igal korrusel kööginurk, kus on võimalus toitu valmistada.
Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400.
Muraste politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid:Aadress: Tilgu tee 55C, Muraste, 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: info@_muraste@list.sisekaitse.ee
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSELKUIDAS PAIKUSEL ORIENTEERUDA?
Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli õppekompleks koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sissekäigu juures paikneb väiksem kol-mekorruseline administratiivhoone, kus asuvad kooli juhtkond, tugipersonal ja e-õppe spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline õppehoone, kus asub korrapidaja, kellelt saab alati kogu vajaliku informatsiooni.
Õppehoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: Esimesel korruselKorrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaa-lid, jõusaal, pääs ühiselamusse.
Teisel korruselÕppeklassid, arvutiklass, videokonverentsiseadmega konverentsiruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õpetajate kabine-tid, õppepolügoon. Klaasist fuajee kaudu pääseb söögisaali.
Kolmandal korruselÕppeklassidÕppehoonega on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb hoone teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet,
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
21
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
teisel korrusel söögisaal. Õppehoonega on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel on komandandi kabinet ja pesuvahetuse ruum.
Administratiivhoone taga on kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad:
Esimesel korruselKriminalistika labor, õppeklassid, õpetajate kabinetid, meditsiinipunkt, duši-ruumid.
Teisel korruselSiselasketiir ja ühiselamutoad.
Eraldi hoonetena on õppetööks veel taktikamaja, välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga.
Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad õppurid ning politseinikud enda turva-taktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljakutsete teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulsei-nadega harjutuspaigad, et treenida ruumides liikumist, sisenemist ja sunni rakendamist. Taktikamajas on tänapäevane õppe- ja videotehnika.
Õppurite parkla kõrval asub kahekorruseline IV ühiselamu.
Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, tööko-jad ja garaažid.
Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseaka-deemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral tuleb pöörduda esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes suunab vajadusel õigesse kohta või inimese juurde edasi.
Küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidaja telefonil 447 6710 või 447 6711.
SISSEPÄÄS JA PARKIMINE
Kooli territooriumile pääseb nii jalgsi kui autoga. Parklana kasutavad õppurid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekiibid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud.
KODUKORD
Politsei- ja piirivalvekolledži kodukorra eesmärk on tagada üliõpilaste, õpilaste ja täienduskoolitusel osalevate isikute edukas ja plaanipärane õppetegevus ning õppurite ja kolledži töötajate nõuetekohane käitumine kooli territooriumil. Kodukorrast leiate õppuri päevaplaani.
Arvutiklassi, jõusaali ja ühiselamu tubade võtmed saab korrapidamisest,
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
22 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
registreerides ennast kasutajaks. Öörahu on 23.00-07.00, mil kõik peavad olema oma tubades.
MAJUTUS
Õppijatel on võimalik elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad. Igas ühiselamus on puhketuba, TV, külmkapp.
Ühiselamutes on võimalik pesu pesta. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus.
Ühiselamu kontakt:Majutusadministraator Maimu SoosaluAsukoht: Ühiselamu 1. korrusel Tööaeg: 8.00–16.30 Telefon: 447 6716 või 5346 2716 E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee
TOITLUSTAMINE
Toitlustus on kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas kodukor-ras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja pangakaardiga.
Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid:Aadress: Kooli tee 12, Paikuse alev, 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee
PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS
KUIDAS VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOOLIS ORIENTEERUDA?
Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6, ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast.
Õppekompleks koosneb: n Õppehoonest;n A-õppedepoost;n B-õppedepoost;n Ühiselamust;n Söökla-aulast
Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad õppeklassid, õppekorralduse spetsialisti ja õppejõudude tööruumid.
A-õppedepoos asub päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, õppurite riietusruum ning saun.
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
23
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
B-õppedepoos asub päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning õppurite riietusruum.
Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.
Söökla-aula hoonest leiad fuajee, kus asub päästekooli valvur, administra-tiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.
Päästekooli õppeväljak on 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.
SISSEPÄÄS JA PARKIMINE
Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Õppurid saavad oma auto parkida päästekooli peaukse ette ning õppe-hoone kõrval asuvatele parkimiskohtadele.
Õppehoone välisuks suletakse üldjuhul kell 18.00. Õppeklassidesse pääse-miseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt.
MAJUTUS
Päästekoolis on kõigil õppuritel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Kutseõppe õppuritele on majutamine tasuta, rakenduskõrghariduse päeva- ja kaugõpperühmadele tasuline.
TOITLUSTAMINE
Süüa on võimalik päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe ja rakenduskõrghariduse päevaõppe õppuritele on toitlustamine tasuta, kaugõpperühmadele tasuline. Ühiselamu köökides on võimalik süüa teha.
Päästekolledži päästekooli kontaktid: Aadress: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: paastekool@sisekaitse.ee
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
24 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
ÕPPIMINE AKADEEMIAS
25
TUD
ENG
IELU
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS KUIDAS TOIMUB ÕPPETÖÖ?Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse õpilasteks ja üliõpilasteks. Õppetöö toimub tunniplaani alusel, mis tähendab, et täis-koormusõppes õppiv õppur peab alustama kõikide ainete õppimist selleks ettenähtud ajal. Kõrgharidusõppes tuleb õppuril tasuta õppe jaoks sooritada positiivselt 100% semestris ette nähtud ainetest ehk 30 EAP semestris. Sise-julgeoleku magistriõppes on võimalik õppida ka osakoormusõppes. Osakoor-musõpe on tasuline ja semestris tuleb aineid sooritada vähemalt 15 EAP ulatuses. Kutseõppes õppimine on tasuta.
Kui kõrgharidusõppes täiskoormusega õppival õppuril on järgmise semestri alguses eelmistest semestritest võlgnevusi ja ette nähtud ained ei ole 100% läbitud, tuleb sooritamata ainepunktide eest tasuda. Ühe EAP hind on 30 eurot. Tasu maksmata jätmisel õppur eksmatrikuleeritakse.
Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP kõrgharidusõppes ja EKAP kutseõppes) vas-tab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP/EKAP.
Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks ning valik- ja vabaaine-teks.
Kohustuslik aineon õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada
Valikaineon õppuri valitud õppeaine õppekavas määratud valikainete moodulist
Vabaaineon õppuri valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist
Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppetee-nustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumää-rade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vabaainetesse toimub sep-tembris ja jaanuaris õppeinfosüsteemis. Registreerumist korraldab õppeosa-kond.
Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa.
Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on õppurite arvamusküsitlused õppe-töö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
TUD
ENG
IELU
KA
LEN
DER
26 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
Selleks, et õppurite õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates!
Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on olu-line järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on eesnimi.perekonnanimi@kad.sisekaitse.ee, meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppekorralduse spetsialistilt.
E-ÕPE JA ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS)Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab õppur veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalender-plaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, kust on võimalik õppematerjalide faile õppi-mise eesmärgil salvestada või välja printida.
Õppematerjalide levitamine on keelatud!
ÕIS-i aadress: htpp://sisekaitse.ois.ee
ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja enne autentida ID-kaardiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad.
Õppejõud võib õppetöös kasutada ka e-õppekeskkonda Moodle, kus õppe-töö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hinde-lisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid.
Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid.
Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel:
www.sisekaitse.ee/opiobjektid
Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee.
ÕPPERÜHMA KOOD
Ühel kursusel õppivad õppurid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.
27
TUD
ENG
IELU
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
Erialade tähised:
F – toll ja maksundus Pt – politseiteenistusK – korrektsioon Pv – piirivalvurMSI – sisejulgeoleku magistriõpe R – päästeteenistusPp – patrullpolitseinik P – päästjaPMJ – päästemeeskonna juht V – vanglaametnikPK – päästekorraldaja
Õppevormi tähised:
S – avaliku konkursi kaudu vastu võetud või statsionaarses õppes õppivad õppurid
K – ametkonna poolt suunatud või mittestatsionaarses õppes õppivad õppurid
Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on „0“. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud õppurid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorra-number.
Igal õpperühmal on õppurite valitud rühmavanem, kelle põhiülesanne on olla oma õpperühma esindaja, koordinaator, infovahendaja ja nõustaja.
ÕPPETÖÖ VORMID
Õppetöö eesmärk on õppekava täitmine. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana.
Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Kontakt-tundide maht on kõrgharidusõppes üldjuhul 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta, magistriõppes 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kutseõppes on kontakttunde maksimaalselt 20–22 tundi ühe EKAP-i kohta.
Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine prak- tilise tegevuse kaudu.
Iseseisev töö hõlmab õppuri iseseisvat teadmiste omandamist ning raken-damist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kir-janduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uuri-mistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.
Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. See nõuab enesedistsipliini ja õpi- ning ajaplaneerimisoskusi, et kõikide ülesannetega tähtajaks ja nõutaval tasemel toime tulla.
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
28 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
HINDAMISSÜSTEEM
Hindamine toimub kindlate hindamiskriteeriumite alusel vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud miinimumtasemel ja positiivse hinde saamiseks peab õppur olema omandanud kõik õpiväljundid.
Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).
Eristava hindamise puhul hinnatakse kõrgharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
„A“ “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavu-tamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
„B“ “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„C“ “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate tead-miste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
„D“ “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloo-mustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks;
„E“ “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saa-vutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukor-dades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud;
„F“ “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumta-semest madalamal tasemel.
Eristava hindamise puhul hinnatakse kutseharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
Hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
Hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
Hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
MIN
U A
KA
DEE
MIA
29
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
Hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavuta-misel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest mada-lamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA)
Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koo-litusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varase-mate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse vaba- ja valikai-neid, lõputööd ega lõpueksamit.
VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt aines uut hindamist (eksamit või arves-tust) teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on õppuril võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.
VÕTA taotlemine toimub ÕIS-is kahe nädala jooksul sügissemestri algusest ning kahe nädala jooksul jaanuari algusest vastavalt akadeemilisele kalend-rile. Taotluse vormistamisel saab nõu vastava kolledži õppekorralduse spet-sialistilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab õppurit õppeosakond.
Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt
www.sisekaitse.ee/vota
ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAALÕppuritel on võimalik õppida välismaal: n rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja
kõrgkoolide stipendiaadina;n üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; n isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused.
ERASMUS + PROGRAMM ERASMUS+ programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpin-gute kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani, praktika kestus kahest kuuks kuni ühe aastani. Pärast õpingute lõppu on ühe aasta jooksul pärast lõpetamist õigus osaleda äsjalõpetanute praktikal.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
30 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
Kandideerimiseks esitab õppur ERASMUS + koordinaatorile järgmised dokumendid: n avaldusn motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis koos põhjendusega, miks on soov
välismaal ja valitud ülikoolis õppida); n väljavõte õpingukaardist;n tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles õppur soovib välisülikoolis õppida).
Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta november ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta maikuu. Erasmus+ koordinaa-tor kuulutab vajadusel välja lisakonkursid.
Erasmuse programmi raames saab välismaal õppida ja praktikat teha kokku kuni 12 kuud.
Täiendav informatsioon Erasmuse programmi kohtawww.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine
Sisekaitseakadeemia ERASMUS + programmi koordinaator:Katrin Pihl Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee
NÕUSTAMINEAkadeemias õppimise käigus võib õppuril tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahenda-miseks on õppuril võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppekorralduse spetsialistide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialisti poole.
Rühmavanem on kaasõppur, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele.
Õppekorralduse spetsialist nõustab tööpäeval õppurit õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutule-muste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes. Õppekorralduse spetsialist väljastab õppuri soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad õppuri õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad õppurit kolledži direktor või tema asetäitjad.
Õppejõud nõustab õppurit õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja õppuri vastastikusel kok-kuleppel määratud aegadel.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
MIN
U A
KA
DEE
MIA
31
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta.
Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid õppuri õppimise kohta aka-deemias, nõustavad õppurit vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes.
Õppurite arengut ja toimetulekut toetab ja nõustamissüsteemi väljatööta- misega tegeleb õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela.
Merle TammelaAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: A-212Telefon: 523 4289E-post: merle.tammela@sisekaitse.ee
Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osa-leda soovivaid õppureid õppimisvõimalustest välismaal.
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond aitab ja koordineerib üliõpila-sesinduse tegevusi. Organiseerib üritusi/messe, toetab üliõpilasi, korraldab turundust, kommunikatsiooni, kodulehekülge, sotsiaalmeediat, meeneid ja palju muud.
STIPENDIUMIDSisekaitseakadeemias õppivale õppurile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium.
Põhistipendiumi makstakse täiskoormusõppes avaliku konkursi kaudu õppima pääsenud õppurile. Põhistipendiumi makstakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Stipendium lae-kub õppuri arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks. Põhistipendiumi määr on kuni 150 eurot kuus. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Põhistipendiumi ei vähendata mõjuvatel põhjustel puudumise korral. Mõjuvateks põhjusteks on üliõpilase haigestumine, Sisekaitseakadeemia esindamine või avaliku võimu poolt seatud kohustuste täitmine.
Lisastipendiumi makstakse ühekordselt õppurile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele. Lisaks makstakse igakuist stipendiumi näiteks rühmavanematele ja ühiselamuvanematele.
Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipen- diumit.
Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt
www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
32 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
RAAMATUKOGU
Raamatukogu kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu
Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia õppureid ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wi-Fi leviala ning head võimalused printimiseks, paljunda-miseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.
Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga.
KUIDAS SAADA LUGEJAKS?
Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasu-tamisel esitada.
LAHTIOLEKUAJAD
Tallinna õppekompleksi raamatukogun Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august E – K 8.00–17.00 E – R 8.00–16.00 N – R 8.00–18.00 L 9.00–15.00
Politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogu Murastesn Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august T – R 8.30–17.00 E – R 8.00–16.00 L 9.00–15.00
Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogun Õppeperioodil 1. september–30. juuni paarisnädal paaritu nädal E – K 8.00–16.30 E – K 8.00–16.30 N 8.00–18.00 N 8.00–18.00 R 8.00–13.30 R 8.00–16.30
n Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8.00–16.00
Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogun Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni n Suveperioodil 1. juuli–31. august E – N 12.00–20.00 E – R 8.00–16.00 R 8.00–15.00
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
MIN
U A
KA
DEE
MIA
33
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
LUGEJA VASTUTUSn 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eestn kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada
E-KATALOOG RIKSWEB
E-kataloogist on võimalik:n otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja,
autori, märksõna jms aluseln saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutestn vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutus-
tähtaegu; n vaadata uudiskirjanduse nimekirjan e-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida
E-kataloog Rikswebi aadress: riksweb.sisekaitse.ee
m-RIKS
m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefoni-dele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s.
Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks
E-RAAMATUD
E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada.
E-raamatuid vaata: www.sisekaitse.ee/e-raamatud
JUURDEPÄÄS INFOLE
Õppuritel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase.
Kasutajakoolituse materjalid leiadwww.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
34 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
KASULIK TEADARakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe.
Õppe maht on 180 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab prak-tika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse tei-sele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpu- eksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistri-õpe koostöös partnerkõrgkoolidega.
Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistri-õppe lõpetanule: n kes on täitnud õppekava täies mahus; n kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; n kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on „4,60“ või kõrgem.
Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.
Kutseõppes antakse tunnistus kiituskirjaga õpilasele:n kes läbis õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustus-
likud eksamid, arvestused ja õppepraktika);n kes sooritas kõik eksamid hinnetele „4“ või „5“;n sooritas lõpueksami hindele „5“ või mitteeristava hindamisega eksami
puhul on eksamikomisjoni protokollis märge eriti silmapaistva soorituse kohta;
n kelle kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli „4,50“ või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõpu- või kutse- eksami hindeid.
Akadeemiline puhkus on õppuri vabastamine õppetöö kohustustest. Aka-deemilist puhkust võimaldatakse õppuri omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Õppuril on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; aja- või asendusteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhku-sel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud seadusest tulenevatel erijuhtudel.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
MIN
U A
KA
DEE
MIA
35
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
Eksmatrikuleerimine on õppuri nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleeri-mine toob kaasa õppekulude hüvitamise nõude, mis on sätestatud „Raken-duskõrgkooli seaduse“ paragrahvis 273.
Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Sisekaitseakadeemia õppekorraldust reguleerivad veel ka mitmed teised korrad ja juhendid, millega soovitame tutvuda meie kodulehel.
ÕKE dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus
TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSEDÕIGUSED:
n kasutada õppetegevuseks auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raa-matukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale;
n saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; n valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse; n saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; n saada nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks
aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
n esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid; n esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobi-
matuse kohta õppeaine õpetamiseks; n saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning kor-
ras; n saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet (sh isikut puudutavatest käsk-
kirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms) vastavalt akadeemias keh-testatud korrale;
n vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;
n saada eduka õppimise korral stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras;
n mitte hüvitada peale Sisekaitseakadeemia lõpetamist õppekava täitmise
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
36 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MIN
U A
KA
DEE
MIA
tõttu riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel kui: – politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli
lõpetamist olnud tööl või teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis, Pääste-ametis, Siseministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat
– maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Maksu- ja Tolliametis, Rahandusmi-nisteeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat;
– ettevalmistusteenistuse lõppemist õppekava täitmisega on isik olnud tee-nistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat;
– lõpetanu on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanadus-pensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu;
– lõpetanu on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsmi-nisteeriumis vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega;
– politsei- või päästeametnik on nimetatud või määratud muule ametiko-hale ja tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud politsei ja piiri-valve seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 4 prim 1. jao alusel või päästeteenistuse seaduse § 10 prim 1 alusel;
– lõpetanu on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeoleku valdkonna õppekaval.
n loobuda stipendiumist esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile; n loobuda tasuta majutusteenuse pakkumisest Sisekaitseakadeemia ühisela-
mutes, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile;n loobuda õppeajal tasuta toitlustamisest või toitlustamise kulude hüvitami-
sest rahas, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile;n kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja
ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.
KOHUSTUSED:
n järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraees-kirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;
n teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; n hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu. n hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui Sisekaitseakadeemia lõpetanu:
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
MIN
U A
KA
DEE
MIA
37
ELU
OLU
AK
AD
EEM
IAS
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
STU
DEN
GIE
LUK
ALE
ND
ER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
– ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jook-sul tööle või teenistusse Politsei- ja Piirivalveametisse, Päästeametisse, Siseministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse, välja arvatud, kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö- või ametikohta;
– vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest, millega
ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; – vabastati avalikust teenistusest, omal algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-
teeriumis oma algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-
teeriumis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsminis-
teeriumis distsiplinaarsüüteo eest.n järgida ametnike eetikakoodeksit ning eriala valdkonna eest vastutavas
valitsusasutuses kehtivad põhimõtteid, kohustusi ja eetikakoodekseid;n järgida õppetöö toimumiskoha kolledži kodukordadega ja muude õigus-
aktidega kehtestatud kohustusi;n anda tagasisidet ainekursustele ja vastata küsimustikele;n täita rühmavanema ja teiste õigusaktidega volitatud isikute antud korral-
dusi.
IT TUGIAkadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toe Sisemi-nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. IKT-toe tagamiseks kasutatakse kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.
IKT-toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole:
1. Helista SMIT IT-abi kõnekeskusesse telefonil 612 33332. Kirjuta SMIT IT-abi e-posti aadressile itabi@smit.ee
Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel.
Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõne-keskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma.
Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuu-res on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähe-lepanuta ei jää.
ÕPP
IMIN
E A
KA
DEE
MIA
S
TUDENGIELU
39
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
TUDENGIELU
Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpila-sesindusejuhist on saanud akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistla-sed on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organi-seerimiskogemusi.
Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on õppurite vaba aja sisus-tamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tuden-gite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.
Akadeemia õppurid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna turvalisuse taga-mises. Päästeõppurid on vajaduse korral osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseiõppurid turvanud suurüritusi. Vajalikku abi on meie õppuritelt saadud nii suusatamise MK etapi, Tartu maratoni kui USA presidendi Barack Obama turvamisel ja muude suurürituste korraldajad.
ÜLIÕPILASESINDUSKõik akadeemia kõrgharidusõppe õppurid moodustavad kokku Sisekaitse-akadeemia üliõpilaskonna. Õppurid on esindatud kolmel tasandil – kursu-sevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus. Kokku moodustub süsteem, mille kaudu õppurite soovid ja mured jõuavad vajalike lahendusteni.
Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.
Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme- kuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatuse valib ÜE igal aastal. Juhatuse pea-mine ülesanne on üliõpilaskonna huvide ja õiguste kaitsmine ning esinda-mine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete üles-anneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tege-vusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.
Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Ilona Peterson finantskolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Kristjan Kosemäe finantskolledžist. Aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas on Heleri Pärmik finantskolledžist.
Üliõpilasesinduse liikmed on:Finantskolledž – Ilona Peterson, Kristjan Kosemäe, Heleri Pärmik, Anastasija Mironova, Anna Haritonova, Sandra SiilbekPolitsei- ja piirivalvekolledž – Jane Ilves, Marite EinlandJustiitskolledž – Ardo Õiglane, Matis PedakPäästekolledž – Renne Merilo
TUD
ENG
IELU
KA
LEN
DER
40 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
TUD
ENG
IELU
Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe õppuritel, kes õpivad kandideerimise ajal Sisekaitseaka-deemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!
Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid
AKTIIVSisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega õppureid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et õppureid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab Üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vas-tukaja erinevate teemade kohta.
Aktiiv annab kõikidele õppuritele võimaluse anda oma panus SKA tuden-gielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid Üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks iga kuu ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.
E-post: aktiiv@list.sisekaitse.ee
KUIDAS TÕENDADA OMA ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASSTAATUST?Õppuri staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet või ISIC-üli-õpilaskaart ja ISIC-õpilaskaart (ISIC Student).Eesti üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet tõendavad õppuri staatust ja annavad soodustusi vaid Eesti siseselt. ISIC-õpilas- ja üliõpilaskaart on rahvusvaheline õppuri staatust tõendav dokument, millega saab õppuri staatust tõendada ja soodustusi üle Euroopa. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card.
ISIC-piletit on kahte tüüpi:a) ISIC-tavakaartb) ISIC-liitkaart, millel on lisaks õppuri staatuse tõendamise funktsioonile ka pangakaardi funktsioon.
Täpsem info ISIC-kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee
KUIDAS ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASPILETIT SAADA?
Eesti õpilas- või üliõpilaspiletit on võimalik taotleda koolist oma õppekorral-dusspetsialistilt infot küsides. Vajalik on tuua dokumendifoto.Rahvusvahelist ISIC-kaarti on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool
41
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
TUD
ENG
IELU
kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilas-kondade Liit.
n Kui õppur soovib ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole.
n ISIC-kaardi taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil sise-neda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitse-akadeemia Üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel.
n Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-kaart maksab 6.4 eurot, millest 2,1 eurot mak-sab kool.
n Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kont-rollib andmete korrektsust ning õigust piletit taotleda
n E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saa-bunud kooli jms).
n Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse. ISIC-kaarte väljastatakse teisipäeviti ja ree-deti kell 12.00-13.00 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi Üliõpi-lasesinduse ruumis B-314.
Kontakt:Asukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-314E-post: esindus@sisekaitse.ee
SISEKAITSEAKADEEMIA TEKKEL2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia õppurite ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel.
Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirja „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts.
Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa.
Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini sobiv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel.
Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine
KA
LEN
DER
42 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
TUD
ENG
IELU
SISEKAITSEAKADEEMIA MASKOTTAkadeemia maskotiks on kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ja teotahtelisust meie õppurite seas. Kotka nimeks on Kadett Kotkas.
TUDENGILEHTTudengileht on iga kuu ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab Üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamus-lood päevakajalistel teemadel, artiklid õppurite tegemistest, info eesoota-vate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõiki-dele tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.
ÜRITUSEDTUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste õppuritele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.
REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust korraldavad vanemate kursuste õppurid koostöös Üliõpilasesindusega.
TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVADNeed on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.
TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad Üliõpila-sesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis.
SÕBRAPÄEVAPIDU – veebruaris Veebruaris korraldab Üliõpilasesindus kõigile õppuritele vahva sõbrapäeva-peo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase.
KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevad-ball, mis toimub aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks vali-vad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab aka-deemia üliõpilasesindus.
43
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
TUD
ENG
IELU
EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.
GRILLIPIDU – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia õppuritel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse õppureid erine-vate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillipidu toimub igal aastal erinevas akadeemia asukohas.
TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunisEnne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.
KONKURSID
Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. aastapäeva filmikonkurss.
LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!
KA
LEN
DER
44 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
TUD
ENG
IELU
VABA AEGSPORTSisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadee-mia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmis-tuse tunde ja sporditegevusi korraldavad. Kõigi erialade ja õppetasemete õppurid saavad kasutusgraafikute alusel treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlus-tel, toetatakse ka osalemist üliõpilaste suvemängudel, Tudengipallil ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži õppurid. On kavas üleakadeemialine spordipäev, traditsioonilised vastlapäe-vavõistlused, sportimiskampaaniad elektroonilistes keskkondades ning iga kahe aasta tagant moodustatakse õppurite ja töötajate ühendvõistkonnad jõustruktuuride spordimängudel osalemiseks. Heade sporditulemustega õppurid saavad kandideerida semestri spordistipendiumitele.
SKA kolledžitevahelisi meistrivõistlusi korraldab õppuritest spordiaktiiv, kuhu oodatakse kõigi kursuste esindajaid. Spordivõistluste korraldamise ettepane-kutega tuleks pöörduda spordikeskusesse või spordiõpetajate poole. Spor-diprojektideks saab toetustaotlusi koostada SKA spordiklubi kaudu.
Spordiinfot edastatakse kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, samuti e-kirjadega ja kuulutustega teadetetahvlitel. Õppurite kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katse-teks vajalikku kehalist vormi ja hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst! Ole aktiivne, jälgi infot! Huvi või küsimuste korral võta kindlasti ühendust.
Spordikeskuse juhataja: Epp JalakasKontakt:Epp JalakasAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5481E-post: epp.jalakas@sisekaitse.ee
Lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).
KEELEÕPEKeelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida vabaainena inglise keele grammatikat, eesti ametikeelt ja eesti keelt venekeelse kooli lõpe-tanutele, samuti inglise ja vene keelt, et omandada erialakeele kursuste läbimiseks vajalik üldkeeleoskus. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekava-järgsed inglise ja vene erialakeele kursused. Olulisel kohal on keeleõppe ja erialaainete lõimimine.
45
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
TUD
ENG
IELU
Õpetajad loovad pingevaba ja loova õhkkonna, on toetavad ja julgustavad ning samas ka tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes. Uute kursuste kavandamise aluseks on üliõpilaste tagasiside ja tegelik vaja-dus.
Keelekeskuse juhataja-lektor: Elen Laanemaa
Kontakt:Elen LaanemaaAsukoht: Tallinna õppekompleksRuum: B-224Telefon: 696 5444 E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee
AJALEHTSisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on õppuritele tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Tuden-gitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus.
Kontakt:Ene PuhmAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5529E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee
LAULUKOORAkadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus.
Kontakt:Ene PuhmAsukoht: Tallinna õppekompleksTelefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee
TUDENGIKORPUSTallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu majutusadmi-nistraator Katrin Salumets.
Kontakt:Katrin SalumetsAsukoht: Tallinna ühiselamuTelefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee
KA
LEN
DER
46 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
TUD
ENG
IELU
Eesti Vabariigi hümn
muusika: Fredrik Paciussõnad: Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
47
KA
LEN
DER
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
TUD
ENG
IELU
Gaudeamus
Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.
Gaudeamus igitur
Juvenes dum sumus;
Post jucundam juventutem,
Post molestam senectutem
Nos habebit humus!
Vivat academia,
vivant professores,
vivat membrum quodlibet,
vivat membra quaelibet,
semper sint in fl ore!
Vivat et respublica
et qui illam regit
vivat nostra civitas,
maecenatum caritas,
quae nos hic protegit!
Vivat nostra brevis est
brevi finietur
venit mors velociter
rapit nos atrociter
nemini parcetur.
Vivant omnes virgines
faciles, formosae
vivant et mulieres
tenerae, amabiles
atque laboriosae!
Olgem rõõmsad
kuni oleme noored.
Pärast rõõmsat noorusaega
pärast rusuvat vanadust
pärib meid muld.
Elagu ülikool,
elagu õppejõud,
elagu iga ülikoolipere liige,
elagu kõik akadeemia liikmed
õitsegu nad igavesti.
Elagu meie vabariik
ja need, kes seda juhivad!
Elagu meie linn,
Metseenide heldus,
kes meid kaitsevad.
Meie elu on lühike,
Ta lõpeb ruttu.
Surm tuleb kiiresti,
haarates meid halastamatult,
kedagi säästmata.
Elagu kõik neiud,
meeldivad ja kaunid
elagu me naised
õrnad, armsad
ja töökad.
48 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
KA
LEN
DER
2015
JAANUAR VEEBRUAR MÄRTSE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 4 1 15 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8 2 3 4 5 6 7 8
12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15 9 10 11 12 13 14 1519 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22 16 17 18 19 20 21 2226 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 23 24 25 26 27 28 29
30 31
APRILL MAI JUUNI
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 4 5 1 2 3 1 2 3 4 5 6 76 7 8 9 10 11 12 4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14
13 14 15 16 17 18 19 11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 2120 21 22 23 24 25 26 18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 2827 28 29 30 25 26 27 28 29 30 31 29 30
JUULI AUGUST SEPTEMBER
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 4 5 1 2 1 2 3 4 5 66 7 8 9 10 11 12 3 4 5 6 7 8 9 7 8 9 10 11 12 13
13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15 16 14 15 16 17 18 19 2020 21 22 23 24 25 26 17 18 19 20 21 22 23 21 22 23 24 25 26 2727 28 29 30 31 24 25 26 27 28 29 30 28 29 30
31
OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 4 1 1 2 3 4 5 65 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8 7 8 9 10 11 12 13
12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15 14 15 16 17 18 19 2019 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22 21 22 23 24 25 26 2726 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 29 28 29 30 31
30
49K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
KA
LEN
DER
2016
JAANUAR VEEBRUAR MÄRTSE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6
4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14 7 8 9 10 11 12 13
11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 21 14 15 16 17 18 19 20
18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 28 21 22 23 24 25 26 27
25 26 27 28 29 30 31 29 28 29 30 31
APRILL MAI JUUNI
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 1 1 2 3 4 5
4 5 6 7 8 9 10 2 3 4 5 6 7 8 6 7 8 9 10 11 12
11 12 13 14 15 16 17 9 10 11 12 13 14 15 13 14 15 16 17 18 19
18 19 20 21 22 23 24 16 17 18 19 20 21 22 20 21 22 23 24 25 26
25 26 27 28 29 30 23 24 25 26 27 28 29 27 28 29 30
30 31
JUULI AUGUST SEPTEMBER
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4
4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14 5 6 7 8 9 10 11
11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 21 12 13 14 15 16 17 18
18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 28 19 20 21 22 23 24 25
25 26 27 28 29 30 31 29 30 31 26 27 28 29 30
OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER
E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P
1 2 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4
3 4 5 6 7 8 9 7 8 9 10 11 12 13 5 6 7 8 9 10 11
10 11 12 13 14 15 16 14 15 16 17 18 19 20 12 13 14 15 16 17 18
17 18 19 20 21 22 23 21 22 23 24 25 26 27 19 20 21 22 23 24 25
24 25 26 27 28 29 30 28 29 30 26 27 28 29 30 31
31
50 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
KA
LEN
DER
MAGISTRIÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER
15.06.–02.07.15Dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppe õppekavale
30.06. ja 02.07.15
Magistriõppe kanditaatide inglise keele taseme testimine
13.–17.07.15 Sisseastumisvestlused
03.–06.08.15 Täiendav vastuvõtt: dokumentide esitamine
13.–14.08.15 Täiendav vastuvõtt: testimine ja vestlused
20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele
01.09.15 Avaaktus
03.09.15 Infotund MSI150 magistrantidele
03.09.15 Sügissemestri õppetöö algus
10.09.15Lõpeb valik- ja vabaainete deklareerimine (k.a üleakadeemialised) (MSI140, MSI150)
11.09.15 Üleakadeemialine spordipäev
17.09.15 Lõpeb VÕTA taotluste esitamine
16.11.15 Magistritööde esitamine talvisele eelkaitsmisele
01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele
01.–03.12.15 Talvised magistritööde eelkaitsmised
21.12.2015 – 03.01.2016
Jõuluvaheaeg
04.01.16 Köidetud magistritööde esitamine talvisele kaitsmisele
21.01.16 Lõpeb VÕTA taotluste esitamine
27.–29.01.16 Talvised magistritööde kaitsmised
25.–31.01.16 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal
28.01.16 Lõpeb kevadsemestri vabaainete deklareerimine (MSI150)
29.01.16Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamine
31.01.16 Sügissemestri lõpp
04.02.16 Kevadsemestri õppetöö algus
19.02.16 Magistritööde teemade ja juhendajate kinnitamine (MSI150)
06.04.16 Magistritööde esitamine eelkaitsmisele (MSI140)
08.04.16 Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI140)
51K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
KA
LEN
DER
25.–29.04.16 Magistritööde eelkaitsmine (MSI140)
16.05.16Köidetud magistritööde esitamine sisejulgeoleku instituuti (MSI140)
21.05.16 Lõpeb sügissemestri valikainete deklareerimine (MSI150)
06.–10.06.16 Magistritööde kaitsmised (MSI140)
13.–19.06.16 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal
17.06.16 Lõpuaktus
19.06.16 Kevadsemestri lõpp
RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE 2015/2016. ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER
25.06.–02.07.15Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele
06.–23.07.15 Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused
03.–06.08.15 Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt
10.–14.08.15 Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused
20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele
24.08.15 Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis
24.–25.08.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis
31.08.–02.09.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)
01.09.15 Avaaktus
02.09.15 Sügissemestri õppetöö algus
10.09.15 Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg
11.09.15 Üleakadeemialine spordipäev
14.09.15 Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine
15.09.15 VÕTA taotluste esitamise tähtaeg
15.11.15 Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg
01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele
21.12.2015 – 03.01.2016
Jõuluvaheaeg
18.01.16 Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg
18.01.16 VÕTA taotluste esitamise tähtaeg
52 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
KA
LEN
DER
25.–31.01.16 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal
31.01.16 Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg
31.01.16 Sügissemestri lõpp
01.02.16 Kevadsemestri õppetöö algus
25.04.16 Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine
17.05.16 Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse
18.05.–08.06.16 Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised
27.05.16 Korrektsiooni eriala üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg
13.–19.06.16 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal
17.06.16 Lõpuaktus
19.06.16 Kevadsemestri lõpp
KUTSEHARIDUSÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER
25.06.–02.07.15 Dokumentide vastuvõtt kutseõppe õppekavadele
06.–23.07.15 Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused
03.–06.08.15 Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt
10.–14.08.15 Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused
20.08.15 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele
24.08.15 Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis
24.08.15 Tutvumispäev esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis
31.08.15Õppetöö algus päästekolledži õpperühmadele P40, P41, PMJ17, PK10
31.08.–02.09.15 Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)
01.09.15 Avaaktus
02.09.15 Sügissemestri õppetöö algus
11.09.15 Üleakadeemialine spordipäev
15.09.15 VÕTA taotluste esitamise tähtaeg
01.12.15 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele
21.12.2015 – 03.01.2016
Jõuluvaheaeg
18.01.16 VÕTA taotluste esitamise tähtaeg
29.01.16 Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P39, PMJ17)
53K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
KA
LEN
DER
31.01.16 Sügissemestri lõpp
01.02.16 Kevadsemestri õppetöö algus
01.02.16Õppetöö algus päästekolledži kutseõpperühmadeleP42, P43, PMJ18
06.–10.06.16 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpueksamiperiood
15.06.15 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus
16.06.15Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P40, P41, PMJ18, PK10)
19.06.16 Kevadsemestri lõpp
20.06.–24.07.16 Suvevaheaeg kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis
25.07.2016III semestri algus kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis
15.12.2016 Kutseharidusõppe lõpuaktus politsei- ja piirivalvekolledžis
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JUULI / AUGUST 31. nädal
27 E Marta, Marve, Marvi
28 T Maasika, Vaarika
29 K Olev, Olav, Olavi, Olaf
30 N Kerman, Kermo, Ronald
31 R Ave, Meevi
1/2 L/P 1. juuli Maira, Maire, Mairi, Maris
2. juuli Helger, Helgo, Holger, Olger
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
32. nädal AUGUST
3 E Kalju, Kaljo
4 T Veera, Veroonika, Veronika
5 K Salme, Salmi
6 N Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi
7 R Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo
8/9 L/P 8. aug. Silvia, Silvi, Silva, Silve
9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
AUGUST 33. nädal
10 E Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar
11 T Susanna, Suuru, Sanna, Sanne
12 K Klaara, Klaarika
13 N Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu
14 R Gisela, Svea
15/16 L/P 15. aug. Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna
16. aug. Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
34. nädal AUGUST17 E Saamuel, Saamo, Saamu
18 T Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli
19 K Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno
20 N Taasiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu,
Päärn, Pääro, Pärn, Pärno
21 R Sven, Sveno
22/23 L/P 22. aug. Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo
23. aug. Signe, Singe
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
AUGUST 35. nädal
24 E Pärtel, Pärt, Albert, Berta
25 T Tauno, Tunne
26 K Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma
27 N Maimu, Maime, Maimi, Maimo
28 R August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto
29/30 L/P 29. aug. Õnne, Õnnela
30. aug. Emil, Mello, Meljo, Miljo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
36. nädal AUGUST / SEPTEMBER
31 | E Arved, Arvid, Arvi
1 T Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo
2 K Maive, Maivi, Taive, Taivi
3 N Solveig, Veegi
4 R Priidika, Priida, Priide
5/6 L/P 5. sept. Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu
6. sept. Ingel, Angela, Angelika, Aiki
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
SEPTEMBER 37. nädal
7 E Regiina, Reina
8 T Mariann, Marianna, Marianne
9 K Taima, Taimi, Taidi
10 N Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi
11 R Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Sanno, Sass
12/13 L/P 12. sept. Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli
13. sept. Ervin, Ervi, Ervo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
38. nädal SEPTEMBER
14 E Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu
15 T Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo
16 K Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili
17 N Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi
18 R Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu
19/20 L/P 19. sept. Erna, Marna
20. sept. Kaupo, Kaubi
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
SEPTEMBER 39. nädal
21 E Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert
22 T Maurits, Mauri, Maur, Marvo
23 K Tekla, Diana, Dolores
24 N Alvar, Alver, Alvo
25 R Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido
26/27 L/P 26. sept. Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi
27. sept. Elo, Loone, Õrne
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
40. nädal SEPTEMBER / OKTOOBER
28 E Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno
29 T Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku
30 K Kaur, Kauri, Tauri
1 N Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno
2 R Leelo, Leela, Leeli
3/4 L/P 3. okt. Evald, Eevald, Eevo, Evert
4. okt. Randolf, Randel, Rando, Ranno
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
OKTOOBER 41. nädal
5 E Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi
6 T Bruno, Edmund
7 K Atso, Ats, Asso, Hasso
8 N Hilja, Hilje, Hilju
9 R Riin, Riina, Riine, Mariina
10/11 L/P 10. okt. Karmo, Varmo, Võso
11. okt. Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
42. nädal OKTOOBER
12 E Aare, Aaro, Are
13 T Ebba, Ebe, Epp
14 K Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa
15 N Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi
16 R Sirje, Sirja, Siret
17/18 L/P 17. okt. Vesta, Veste
18. okt. Luukas, Ludvig, Lui
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
OKTOOBER 43. nädal
19 E Tähte, Tähti, Stella
20 T Kaspar, Kasper, Jasper
21 K Ursula, Ulla, Ulrika
22 N Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno
23 R Liivia, Liivi, Liivika, Leevi
24/25 L/P 24. okt. Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo
25. okt. Raivo, Riivo, Viivo, Veevo
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
44. nädal OKTOOBER / NOVEMBER
26 E Amanda, Manda, Aime, Aii, Ami
27 T Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli
28 K Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu
29 N Alfred, Alf, Fred, Fredi
30 R Urmas, Urmo, Urmet
31/1 L/P 31. okt. Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto
1. nov. Tiia, Tiiu
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
NOVEMBER 45. nädal
2 E Hinge, Hingi
3 T Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar
4 K Herta, Erla, Erle
5 N Vahur, Vaho, Vahto
6 R Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu
7/8 L/P 7. nov. Kiira, Kiiri, Kirke
8. nov. Nele, Nelli, Nella
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
46. nädal NOVEMBER
9 E Teo, Teodor, Tuudur
10 T Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt
11 K Alev, Elev, Elvo
12 N Konrad, Kuno, Kuuno
13 R Kristjan, Krister, Kristo, Risto
14/15 L/P 14. nov. Alviine, Alvi, Alve
15. nov. Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
NOVEMBER 47. nädal
16 E Arnold, Arno, Arne, Aarne
17 T Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil
18 K Ilo, Ilu
19 N Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else,
Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti
20 R Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut
21/22 L/P 21. nov. Pilvi, Pilve
22. nov. Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
48. nädal NOVEMBER
23 E Kleemet, Leemet, Leemo
24 T Ustav, Ustus
25 K Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu
26 N Dagmar, Tamaara, Maara, Maare
27 R Asta, Astra, Astrid
28/29 L/P 28. nov. Laima, Raima, Niina
29. nov. Edgar, Egert
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
NOVEMBER / DETSEMBER 49. nädal
30 E Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti
1 T Oskar, Osmar, Oss
2 K Aira, Aire, Airi
3 N Leiger, Leino
4 R Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju
5/6 L/P 5. dets. Selma, Selme
6. dets. Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
50. nädal DETSEMBER
7 E Sabiine, Piine
8 T Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi
9 K Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait
10 N Juudit, Juta
11 R Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno
12/13 L/P 12. dets. Aivar, Aiver, Aivo
13. dets. Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
DETSEMBER 51. nädal
14 E Eho, Hengo, Hingo
15 T Kalli, Kelli, Kulla, Killu
16 K Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale,
Teele, Haide, Aliide, Liide
17 N Rahel, Raili
18 R Neeme, Neemo
19/20 L/P 19. dets. Maarius, Mario, Mairo
20. dets. Pärja, Pärje
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
52. nädal DETSEMBER
21 E Toomas, Toom, Tom, Tommi
22 T Vambola, Vambo
23 K Eugenia, Senna, SennI
24 N Jõululaupäev Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva,
Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin
25 R 1. jõulupüha Natalie, Neida, Taale, Taali
26/27 L/P 2. jõulupüha 26. dets. Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten
27. dets. Sulve, Sulvi, Sula
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
DETSEMBER / JAANUAR 53. nädal
28 E Piia, Piiu
29 T Merle, Merli, Merili, Mirle
30 K Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo
31 N Silvester, Silvar, Silver, Silvo
1 R Uusaasta Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno
2/3 L/P 2. jaan. Algi, Esme, Esmi
3. jaan. Gerhard, Gert, Keerdo, Kert
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
1. nädal JAANUAR
4 E Ruth, Rutt
5 T Lea, Leana, Liia
6 K Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap
7 N Kanut, Nuut, Susi, Hirvo
8 R Gunnar, Kunnar, Kunder
9/10 L/P 9. jaan. Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno
10. jaan. Talva, Talve, Talvi
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JAANUAR 2. nädal
11 E Osvald, Ove
12 T Antonia Ande, Tooni
13 K Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo
14 N Feliks, Õnneleid
15 R Salve, Salvi, Sõlmi
16/17 L/P 16. jaan. Ilmar, Ilmo, Illimar
17. jaan. Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
3. nädal JAANUAR
18 E Laura, Lauli
19 T Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo
20 K Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete
21 N Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta
22 R Luule, Luuli
23/24 L/P 23. jaan. Rene, Reeno, Räni
24. jaan. Naima, Naimi
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JAANUAR 4. nädal
25 E Paul, Paavel, Paavo, Paap
26 T Ulve, Ulvi
27 K Vilja, Vilje
28 N Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle
29 R Valter, Valmo
30/31 L/P 30. jaan. Irja, Irje, Jürja, Jürje
31. jaan. Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
5. nädal VEEBRUAR 1 E Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita
2 T Säde, Leegi
3 K Hubert, Hugo, Huko
4 N Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida
5 R Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti
6/7 L/P 6. veebr. Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea
7. veebr. Richard, Riho, Riko, Riku
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
VEEBRUAR 6. nädal
8 E Taalo, Tali, Talis, Talvo
9 T Mehis, Mehto
10 K Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen
11 N Teri, Terje
12 R Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi
13/14 L/P 13. veebr. Eke, Ike, Iko
14. veebr. Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
7. nädal VEEBRUAR
15 E Tiina, Neidi
16 T Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda
17 K Väino, Väinu, Salmo
18 N Karme, Karmen, Karita, Rita
19 R Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi
20/21 L/P 20. veebr. Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo
21. veebr. Aavo, Auvo, Avo
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
VEEBRUAR 8. nädal
22 E Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli
23 T Leho, Lehto, Lehar
24 K Iseseisvuspäev Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti,
Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido
25 N Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi
26 R Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar
27/28 L/P 27. veebr. Helbe, Helve, Helvi
28. veebr. Vilmar, Vilmer, Vilmo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
9. nädal VEEBRUAR / MÄRTS
29 | E Une, Ulmi
1 T Albo, Albin, Alvin, Armin
2 K Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme
3 N Egle, Haili, Halliki, Helliki
4 R Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar
5/6 L/P 5. märts Laila, Laili, Leila, Leili
6. märts Tarmo, Tarmu
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MÄRTS 10. nädal
7 E Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul
8 T Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo
9 K Edvin, Heido, Heivo
10 N Helda, Helde, Heldi
11 R Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno
12/13 L/P 12. märts Rego, Reio
13. märts Ernst, Ernits, Erni, Erno
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
11. nädal MÄRTS
14 E Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde
15 T Valev, Valvo, Valvik
16 K Herbert, Herbi, Heero
17 N Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta
18 R Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu
19/20 L/P 19. märts Joosep, Joosu
20. märts Malviine, Malvi, Malve
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MÄRTS 12. nädal
21 E Pent, Pendo, Küllo, Külvo
22 T Viktor, Viktoria
23 K Aksel, Ailo
24 N Albina, Albi, Albe
25 R Suur reede Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo,
Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni
26/27 L/P 26. märts Immo, Imand, Imant
27. märts Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi
27. märts - Ülestõusmispühade 1. püha
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
13. nädal MÄRTS / APRILL
28 E Armas, Armo, Arm, Kallis
29 T Joonas, Joakim, Kimmo
30 K Pille, Sibülle
31 N Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi
1 R Harald, Herald, Harri, Harro
2/3 L/P 2. apr. Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin
3. apr. Uku, Uko
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
APRILL 14. nädal
4 E Ambrus, Arbo, Arp, Arpo
5 T Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate
6 K Villem, Villi, Villo, Villu
7 N Allan, Allo
8 R Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane
9/10 L/P 9. apr. Kaira, Kaire, Kairi, Iiris
10. apr. Hindrek, Indrek, Ints, Imre
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
15. nädal APRILL
11 E Hurme, Hurmi, Urmi
12 T Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo
13 K Tarvo, Tarvi
14 N Lehe, Lehte, Lehti
15 R Verner, Verni, Uljas, Uljo
16/17 L/P 16. apr. Olivia, Olvi, Olve
17. apr. Ege, Eike, Hiie
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
APRILL 16. nädal
18 E Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo,
Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli
19 T Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra
20 K Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe
21 N Aimar, Aimer, Aimur, Aimo
22 R Meeri, Meri, Merje, Merike
23/24 L/P 23. apr. Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo
24. apr. Vanda, Vaida, Aada, Iida
K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
17. nädal APRILL / MAI
25 E Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark
26 T Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi
27 K Haldi, Haldja, Halja
28 N Lagle, Luige
29 R Kalmer, Kalmo
30/1 L/P 1. mai - Kevadpüha 30. apr. Mirjam, Mirja, Mirje, Miia
1. mai Volber, Valba, Valbe, Valli
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MAI 18. nädal
2 E Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja
3 T Endel, Endo
4 K Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale
5 N Loit, Loomet
6 R Aasa, Aase, Asse
7/8 L/P 7. mai Helme, Helmi, Helma, Helmeles
8. mai Timmo, Timmu, Timo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
19. nädal MAI
9 E Otto, Ott, Kahru
10 T Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike
11 K Liivar, Liivo, Leevo
12 N Vootele, Võitur, Tapper, Rünno
13 R Õie, Õile, Õili, Õilme
14/15 L/P 15. mai - nelipühade 1. püha 14. mai Edith, Eedit, Eede
15. mai Sofia, Viia, Viiu
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MAI 20. nädal
16 E Ester, Esta, Este, Esti
17 T Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo
18 K Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki
19 N Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli
20 R Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja
21/22 L/P 21. mai Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel
22. mai Oliver, Leivo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
21. nädal MAI
23 E Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly
24 T Alar, Alari, Allar, Aller
25 K Urban, Urbo, Urves, Urve
26 N Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna
27 R Kalvi, Klaudia
28/29 L/P 28. mai Roman, Roomet, Roome, Roomo
29. mai Laido, Leido, Leidur, Luulik
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
MAI / JUUNI 22. nädal
30 E Argo, Arro
31 T Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli
1 K Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin
2 N Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi
3 R Kanni, Kannike, Viola, Jolanta
4/5 L/P 4. juuni Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu
5. juuni Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
23. nädal JUUNI
6 E Piibe, Pärle
7 T Robert, Robi
8 K Enda, Endla, Enna, Enne
9 N Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar
10 R Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis
11/12 L/P 11. juuni Imbi, Imme
12. juuni Eskel, Esko
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JUUNI 24. nädal
13 E Mooni, Moonika, Monika
14 T Leina, Leine, Leini
15 K Viit, Viido, Guido, Kuido
16 N Päive, Päivi, Heelia
17 R Eugen, Kenno
18/19 L/P 18. juuni Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika
19. juuni Sigrid, Siiri, Siivi
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
25. nädal JUUNI
20 E Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota
21 T Aht, Ahto
22 K Paula, Pauliine, Liina, Liine
23 N Võidupüha Kalev, Malev, Malvo
24 R Jaanipäev Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Janek,
Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants
25/26 L/P 25. juuni Linda, Lenna, Inna
26. juuni Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JUUNI / JUULI 26. nädal
27 E Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi
28 T Leo, Leopold
29 K Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep
30 N Päivo, Päivu, Helend
1 R Eha, Ehala, Hämarik
2/3 L/P 2. juuli Milvi, Milve
3. juuli Arvo, Aulik
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
27. nädal JUULI
4 E Virgo, Virmo, Virvo
5 T Kaja, Kajar
6 K Sulev, Sulo
7 N Koidu, Koidula
8 R Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora
9/10 L/P 9. juuli Aive, Aivi
10. juuli Saima, Saime, Saimi
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JUULI 28. nädal
11 E Asko, Askur
12 T Hermann, Herman, Armand, Hermo, Härmo, Hrm, Härmel
13 K Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marge,
Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda
14 N Joel, Joosua
15 R Ragne, Raina, Raine, Raini
16/17 L/P 16. juuli Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald
17. juuli Meeme, Meemo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
29. nädal JUULI
18 E Eerika, Erika
19 T Saara, Saare, Saari, Salli
20 K Elias, Liias, Erland
21 N Tambet, Tulev
22 R Magdaleena, Magda, Made, Madli,
Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni
23/24 L/P 23. juuli Senta, Saida, Seida, Siina
24. juuli Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JUULI 30. nädal
25 E Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass
26 T Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete,
Anita, Anneli, Annika
27 K Marta, Marve, Marvi
28 N Maasika, Vaarika
29 R Olev, Olav, Olavi, Olaf
30/31 L/P 30. juuli Kerman, Kermo, Ronald
31. juuli Ave, Meevi
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
31. nädal AUGUST
1 E Maira, Maire, Mairi, Maris
2 T Helger, Helgo, Holger, Olger
3 K Kalju, Kaljo
4 N Veera, Veroonika, Veronika
5 R Salme, Salmi
6/7 L/P 6. aug. Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laiv
i 7. aug. Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
AUGUST 32. nädal
8 E Silvia, Silvi, Silva, Silve
9 T Deboora, Imma, Melita, Mesike
10 K Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar
11 N Susanna, Suuru, Sanna, Sanne
12 R Klaara, Klaarika
13/14 L/P 13. aug. Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu
14. aug. Gisela, Svea
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
33. nädal AUGUST
15 E Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna
16 T Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar
17 K Saamuel, Saamo, Saamu
18 N Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli
19 R Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno
20/21 L/P 20. aug. Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno
21. aug. Sven, Sveno
20. august - Taassiseseisvumispäev
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
AUGUST 34. nädal
22 E Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo
23 T Signe, Singe
24 K Pärtel, Pärt, Albert, Berta
25 N Tauno, Tunne
26 R Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma
27/28 L/P 27. aug. Maimu, Maime, Maimi, Maimo
28. aug. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto
VIII
IX
X
XI
XII
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D
35. nädal AUGUST / SEPTEMBER
29 E Õnne, Õnnela
30 T Emil, Mello, Meljo, Miljo
31 K Arved, Arvid, Arvi
1 N Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo
2 R Maive, Maivi, Taive, Taivi
3/4 L/P 3. sept. Solveig, Veeg
i 4. sept. Priidika, Priida, Priide
S I S E K A I T S E A K A D E E M I A
JÄLGI MEIE TEGEMISI!
K o d u l e h twww.sisekaitse.ee
F a c e b o o kwww.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse
T w i t t e rwww.twitter.com/sisekaitse
Y o u t u b ewww.youtube.com/sisekaitseakadeemia
SKA õppehoonete kompleks Tallinnas
Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes
Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel
Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas
MurasteTALLINN
Väike-Maarja
Paikuse
PAIDE
VILJANDI TARTU
VÕRU
HAAPSALU
KURESSAARE
KÄRDLA
NARVARAKVERE
PÄRNU
AVARDA MAAILMA!Hea SKA kadett! Kasuta võimalust ja mine välismaale õppima ning praktikale!
Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine
top related